Kadrioru aiandi kinnistu asub Kadrioru pargi ja Kadrioru asumi piiril. Funktsionaalselt on kavandatav oranžerii pargi laiendus, kuid on oma asukoha tõttu tugevalt mõjutatud Kadrioru asumist. Kõige rohkem suhestub kinnistu just vahetus läheduses asuva lossi teenistujatele rajatud hilisbarokse sloboda aarhitektuuriga. Seega peaks kavandatav oranžerii olema ühendav lüli pargi ja asumi vahel, mis sobituks nii ühe kui teisega.

Projektis on  lähtutud pergolast, kui ühendavast elemendist. Pergola on oma olemuselt võrestikust ja ronitaimedest varikäik, mis võib asuda aedades, hoovides, parkides käiguteede ja pinkide katmiseks, kuid võib olla ka varjualune kogunemisteks ja meelelahutuseks ning hoonete laienduseks või ühenduseks. Seetõttu on projektis oranžeriid käsitletud kui üht suurt pergolat või pergolate süsteemi, mis koondab enda alla ja ühendab ühtseks tervikuks erinevad funktsioonid ning kasutab elemente nii hoonetelt kui pargist.

Oranžerii eesmärk on sise- ja välisruumi tunnetuse segunemine. Tänaval või pargis jalutades tajub mööduja oranžeriid kui pargi elementi – pergolat. Hoones sees säilib tänu õhulisusele ja taimedele tunnetus välisruumist. Talveaias kõndides tunduvad paekivisein ja sisehoov kui pargi elemendid.

Pergola konstruktsioon on regulaarne võrestik või moodulitest ruudustik, rõhutades geomeetriat, sümmeetriat ja korrapärasust, mis on olulised elemendid nii Kadrioru pargi prantsuse tüüpi aias kui ka olulistes hoonetes pargis nagu Kadrioru loss. Oranžerii on miljöösse sobivalt kavandatud sümmeetrilisena. Hoonemahud ja ruumiprogramm on paigutatud korrapärasesse ruudustikku, saavutades funktsionaalse selguse.