Ideelahenduse märgusõnadeks on kodune atmosfäär ning kohalikele tuttav vormikeel. Kärdlale omaselt on rohelus ja loodus suur osa elukeskkonnast ning oluline element loomaks tuttavat ning kodust olemist uuele sotsiaalkeskusele.

Uue hoonestuse eesmärgiks oli luua maksimaalne side looduse ja ka keskuse erinevate osade vahel, millest tuleneski hoonestuse tüpoloogia. Madalate sisehoovidega korpuste eesmärk oli luua võimalikult kompaktne ruumiprogramm, kuid samas inimsõbralik ning maksimaalselt ümbritsevale avatud. Kohalikku konteksti paremini sulandumaks katavad osasid mahte kelpkatused meenutamaks traditsioonilist arhitektuuri ent tänapäevases võtmes.

Keskus koosneb viiest lihtsast ortogonaalsest ringist, mis järgivad krundi piire, olemasolevat loodust ja maastiku ning moodustavad kompositsiooniliselt kokku ühtse stiili ja tüpoloogiaga hoonete ansambli. Keskuse neli peamist funktsiooni ja hoone mahtu on parema kasutusmugavuse tagamiseks omavahel ühendatud. Viies ring (sotsiaalelamu) on projekteeritud ülejäänud keskusese vahetusse lähedusse eraldi hoonena.

Projekteeritud keskuse hoonete tüpoloogia, orientatsioon ja plaanilahendus on kavandatud selliselt, et tagada siseruumides küllaldane päikesevalgus, avarus ning ümbruskonnale avanevad kaunid vaated.

Ringikujuliste hooneosade embusesse jäävad tuulte eest kaitstud terrassidega ning hoolikalt kujundatud ja haljastatud sisehoovid, mis lisaks funktsionaalsusele pakuvad ka silmailu ja rõhutavad looduslähedast kekkonna tunnetust.

Keskus on kavandatud peamiselt ühekorruseline, madal ja liigendatud, et sobituda paremini kohalikku miljöösse ning tekitada kasutajates kodusemat tunnet. Hoone mahtude madala kõrguse, liigendatuse ja fassaadide kujundamise kaudu on üritatud vältida suure asutuse muljet nn institutsiooni kuvandit ja mõju.
‍