Võistluseülesanne oli vanade tööstushoonete kompleksi transformatsioon Eesti Kunstiakadeemia uueks peahooneks ning linnaruumi ümbermõtestamine uues kontekstis.

‍Olemasolev kompleks hõlmab endas erinevatel aegadel ehitatud hoonestust, mis on rajatud erinevate konstruktiivsete põhimõtete järgi. Transformatsiooni strateegia eesmärgiks on tuua välja kõikide osade varjatud väärtused ning liita kompleks ühtseks tervikuks nii funktsionaalselt kui ka esteetiliselt. Sellest tulenevalt on elimineeritud kõik ebavajalik pidades silmas nii muinsuskaitse seiskohta, konstruktiivset vajadust ning esteetilist terviklikkust. Industriaalne karakter liidab erinevad hooneosad ühtseks avatud platvormiks, kus õpilaste ja personali igapäevane tegevus hakkab kujundama nii õppehoone ruumikasutust kui ka kasutajate omavaheliste suhete hierarhiat.

Sisemise ruumiplaneeringu avatust ja paindlikkust võimendab ka rajatav klaasfassaad, mis loob visuaalse ühenduse linna ja õppehoone kasutajate vahel ning samas võimaldab ka eksponeerida hoonestuse erinevat ajaloolist kihistatust. Uued hooneosad on projekteeritud ainult kohtades, kus olemasolev olukord oli liiga kaootiline või halvas seisukorras, peamiselt kompleksi keskosas. Kaasaegne laiendus hõlmab endas aatriumit ja tsirkulatsiooni ning suurema ruumivajadusega funktsioone nagu auditoorium.

Uue hooneosa konstruktsioon on raudbetoonist järgides olemasoleva hoonestuse karakterit.
‍